[KNR] Eesti kohanimeraamat

Leedi1 [leedi, ka `leedi] ‹`Leedi ~ -sse› Lai – küla Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas, kuni 2017 Torma vallas, mõis, sks Ledis, 1408 Lede-Gut, 1541 Ledes (mõis), 1599 wieś Lideza, 1638 Lehdekülla.  B1
● Mõisast on teateid 1541, selle kõrval oli ka samanimeline küla. Mõis plaanistati 1920, tekkis asundus, mis 1977 liideti külaga. Varasemais kirjapanekuis esineb üsna järjekindlalt nime lõpus -s. On väheusutav, et kõik kirjapanekud märkisid seesütlevat käänet. Häälikuliselt täpset vastet oletatavale lähtekujule *lees : leede tänapäeva üldnimede hulgast ei õnnestunud leida. Võrdluseks võiks siiski esitada leede : leete, VNg liedes : liete, Trm liedas ’liivaseljandik järves, meres; savine, liivane maa’. Tähenduse poolest võiks see üldnimi sobida sooäärsel mäeveerul asuva küla nime lähteks. Vrd siiski saksa isikunimesid Ledi, Lethe. XVI–XVII saj on mõisat nimetatud ka omaniku von der Rope järgi (1599 Rop mojza, 1638 Ropen Hoff). 1977 liideti Leediga ↑Kirivere, Mõisamaa (1599 w Moyzamie) ja Vaheküla. Mõisamaa oli Poola ajal karjamõis ja kandis ka omanike nimesid (1624 Dietrich Haken Hofichen ja Brinckstete). Vrd Leediküla. – VP
BHO: 297; LGU: I, 171; PTK I: 116; PTMT: I, 194; P XVI: 109, 135, 139; Rev 1624/27 DL: 173; Tartumaa 1925: 250

Mullavere ‹-`verre ~ -sse› Äks – küla Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas, kuni 2017 Palamuse vallas (Visusti mõis), 1473 Moliver, 1582 Melewer, 1585 Malauer, 1588 Muliwer, 1725 Mullawer.  B3
● Nii M. Veske kui ka L. Kettunen on seisukohal, et nime algusosa tuleb sõnast muld : mulla. V. Pall juhib tähelepanu sellele, et on olemas ka lähedane isikunimi (vanades kirjapanekutes nt 1545 Mulle, 1520 Mulli, 1366 Mold). Et varasemad kirjapanekud on väga vahelduvate täishäälikutega, võib nime kuju olla aja jooksul teisenenud. 1977 liideti Mullaverega Mõisamaa küla (1584 Moizoma, 1684 Moisema By), mille kõrvale tekkis XIX saj karjamõis (sks Charlottenholm). – PP
 EAA.308.2.122, L 1; EO: 298; PA I: 101, 149, 292; PTK I: 143

Mäessaare [`mäes‿saare] ‹-`saarde›, kohalikus pruugis Mäes‿saarõ ~ Mäe‿saarõ ‹-`saardõ› Rõu – küla Võru maakonnas Võru vallas, kuni 2017 Lasva vallas (Pindi mõis), 1847 Mää Saar (mets), u 1900 Мяэсаре, 1923 Mäesaare (asundus); sks Hohentannen (karjamõis).  B1
● Mäessaare oli 1977–1997 Otsa küla osa. Pindi mõisa 1847.–1850. a kaardil on lisaks metsale niidunimi Mää Saare Niit. Asustamata kohta rajatud karjamõis sai nime loodusnimede järgi. Juba XIX saj lõpus jagati selle ümbruse mõisamaa asundustaludeks, nii et ka Mäessaare jäi hiljem üheks taluks. Mäesaar tähendab kõrget metsasaart (metsasalu). Karjamõisa saksakeelne nimi Hohentannen ’kõrged kuused’ on ilmselt väljamõeldud nimi, mis seostub Mäessaarega mõiste ’kõrge’ kaudu. – ES
 EAA.3724.4.1910, L 1;  EAA.2469.1.763, L 1;  EAA.3724.4.1912, L 1; Vene TK 42; ÜAN

Rajaküla1 [raja‿küla] ‹-`külla ~ -sse› Jõh – küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas, kuni 2017 Mäetaguse vallas (Mäetaguse mõis).  C1
● Rajaküla ilmus asunduskülana kaartidele 1920. a-tel. Talunimena on Raja tavaline mõisapiiridel olevatel taludel. Vana talu ei ole külas tuvastatud, kuid tõenäoliselt on siingi nime motiveerinud mõisapiir. Varasemal ajal oli küla kohal Mäetaguse mõisa Mõisamaa karjamõis (1796, 1844 Moisama, 1871 Neu Mehntack) ja kõrts (1871 Leonti). Vrd Mäetaguse1. – MK
KNAB; Mellin; Schmidt 1844; Schmidt 1871